Andmed soovahetusoperatsioonide positiivsete tulemuste kohta tunduvad väga kahtlased minu jaoks. Kui lähtuda enesetappude hulga järgi, mileks ühiskonna jaoks peamine motivatsioon soovahetusoperatsioonidega üldse tegeleda, siis selle tõenäosuse osas ei anna operatsioon minu teada mingit efekti. Mõelgem ka pisut selle peale, mida soovahetusoperatsioon M->N iseenesest tähendab:
-- esiteks noore inimese kastreerimist. Lõplikku ja pöördumatut.
-- hormooniravi kõrvalmõjusid ning operatsiooniga tehtud avause igapäevast, valulikku harjutamist dildolaadse riistapuuga kuude kaupa, et keha tekkinud "haava" naturaalsel moel kinni ei kasvataks;
-- kui inimene selle piinarikka protseduuri peale avastab, et kõik tema mured ei olegi sellega kui peoga pühitud, siis on kahetsus hoopis suurem.
Ei viitsi paremaid andmeid otsida, aga võib-olla nende -- märkimisväärselt vanade -- andmete juures on nimelt "survivorship bias" käigus.
Inimestel on täpselt kaks sugupoolt. 1:2000 suhe sünnidefektide osas tundub olema üle pakutud ja -- sõltuvalt definitsioonist -- peaks olema ca 1:100000 kanti. Ühesõnaga öelda et inimestel võib bioloogiliselt olla rohkem kui kaks sugupoolt vastab AFAIK vähem tõele kui väide, et inimesel on sündides kaks kätt ja kaks jalga.